Küüslauguräimed.

Värske räim fileerida. Eks sobivad ka vabrikufileed.
Teha segu hakitud tillist, soolast ja piprast. Kalakeste kõhtu seda segukest ja pooled kokku tagasi. Vormi põhi võiseks ja vormi põhja kiht küüslaugulaastusid. Kala vormi kenasti kihiti laduda ja küüslaugulaastu ka kihtide vahele. Peale samuti. Samuti võib peale niristada sidrunimahla ja veidi võikillukesi.
Tunnikeseks 150 kraadisesse ahju. Selle ajaga jõuab kenasti kartuli kõrvale keeta.
Tilli ja küüslauku kulub rohkelt.

Kartulivorm hakklihaga.

toorest kooritud kartulit
1 korralik sibul
500-600 g. mingit hakkliha
300 ml. piima
3 muna
soola
musta peenikest pipart
võid

3,5 liitrine malmist haudepott. Põhjas suts võid vedelaks ja korralik kiht õhukeselt viilutatud kartulit järgi. Siis kiht hakkliha ja jälle kartul. Jälle hakkliha ning ülemiseks kihiks samuti kartul. Kusagile vahepeale paigutad hakitud sibulat kah. Paprikat, tšillit, ürte vms. võib samuti lisada. Hakklihakihid korralikult soola-pipraga üle käia. Kihid kokkulitsuda. Munad ja piim segikloppida ning soola ning pipraga maitsestada. Kui lahjemapoolne hakkliha, siis peale mõned võilaastud ka. Kaas peale ning 250 kraadisesse ahju tunniks ajaks.

Kanabalõkk.

Umbes pool kilo kanafileed, mis on tavaliselt nii kolm tükki. Pesta ja kuivatada.
Segada kokku veerand kilo jämedat soola, supilusikatäis piprasegu ja umbes 50 ml. viskit või brändit. Ju rumm sobib kah. Soovikorral ka meelepäraseid kuivatatud ürte.
Mätsida fileed marinaadiseguga kokku ja ööpäevaks kotis või karbis külmkappi. Vahepeal külge keerata.
Kapist välja, puhtakspesta ja kuivatada. Seejärel rätikusse keerata ja uuesti külmikusse vähemalt ööpäevaks laagerduma. Võib ka muus üsna viludas paigas taheneda lasta.
Ristikiudu õhukeselt viilutada ja manustada. Sobitub päris hästi vanateravaga.

Liivipärane omlett.

150 g. soolapekki kuubikuteks ja peaaegu krõbedaks praadida.

4 muna, 2 spl. nisujahu, suts soola, 100 g. rohelist hakitud sibulat ja 100 ml. piima korralikult segi kloppida ja praetud pekikuubikutele pealevalada. Segada kuniks hüübima hakkab ja siis kaas peale.

Eks ta kärab mugulsibulaga ka, aga siis tuleks hakitud sibul pekile poole praadimise pealt lisada ja klaasjaks lasta.

Inspiratsioon pärineb siit.

Kuidas teha hapukapsaid, nagu muiste?

Oktoober on lisaks kõigele muule ka kapsaste hapendamise kuu. Kuidas teha ise maailma parimaid hapukapsaid?

Vanasti tehti hapukapsaid väga suurtes kogustes ning pandi korralikku puidust vitstega tünni hoiule. Tegelikkuses saab hapukapsaid teha ka väikeses koguses ja linnakorteris - suurepäraseks kapsateoks piisab ka neljast-viiest kapsapeast (millest saab keskmiselt pisut alla 10 kg hapukapsaid) ning tavalisest köögikombainist.
Kapsaste tegemine pole keeruline, aga krõmps ja maitsev tulemus eeldab siiski kindlate nippide ja elementaarsete hügieeninõuetega arvestamist. Spetsiaalselt kapsahapendusnõu pole vähese koguse kapsaste valmistamiseks vaja, selleks sobib ka suurem kastrul, emailämber või laia suuga klaasnõu. Kapsariivi puudumisel saab need üsna kiirelt ka käsitsi või köödikombainiga peeneks.
Riivitud kapsas tuleb panna soolaga kihiti hapendusnõusse ja korralikult kinni tampida. Kusjuures kasutada tuleb jämedateralist jodeerimata meresoola koguses, mis on umbes 100g viie kilogrammi riivitud kapsaste kohta. hapukapsaid tehakse tihti ka erinevate lisanditega: kihtide vahele võib maitse järgi visata porganirattaid, pohli, jõhvikaid või köömneid. Tambitakse näiteks pudrunuiaga kuniks kapsast on vedelik eraldunud.
Oluline on, et vedelik kataks täielikult pealmist kapsakihti. Seejärel katta nõu puhta puuvillase või linase riidega ja panna peale vajutuskaas ja raskus. Kapsanõu tuleb toatemperatuuril hoida 4–5 päeva, sest käärimisprotsessi käivitumiseks on vajalik soojus. Seejärel võiks lasta kapsastel veel nädala jagu jahedas laagerduda ning alles siis tõstetakse need koos hapendusvedelikuga parajatesse purkidesse ja pannakse hoiukohta.
Kapsaid võib säilitada ka hapendusnõus jahedas keldris kuni paari plusskraadi juures. Keskmiselt peaks selliselt valmistatud kapsaste säilivusaeg olema 8 kuud.

Jutt on tuimalt kopeeritud siit.

Manhattani toorjuustukook.

26 cm. ehk siis 10 tolline lahtikäiv vorm.

Põhjaks läks: 12 Digestive küpsist (200 g.), 2 spl. täit suhkrut ja 75 g. sulavõid. Küpsised purustada ja segada sulavõiga. Kõige käepärasemaks vahendiks selleks osutus klassikaline puust pudrunui. Tulemuseks peab olema selline rasvase jämeda liiva sarnane ollus. Märja käega ühtlaselt vormi põhjale laiali määrida ja veidi mööda külgi üles ka tõmmata.

Täidiseks oli: 1 kg. toorjuustu, 120 g. suhkrut, 4 muna ja 3 tl. vaniljesuhkrut. Kaussi ja lusikaga ühtlaseks massiks segada ning siis põhjale peale.

Ahi 150 kraadi peale kurjaks ajada ning küpstada, kuni mass on enamvähem hüübinud. Minu ahjus kulus selleks 65 minutit. Veekauss muidugi enne ahju põhja.

Lasta 20 minutit jahtuda.

Kate: 500 g. 20 protsendilist hapukoort, 2 spl. suhkrut ja 2 tl. vaniljesuhkrut.

230 kraadises ahjus 5-6 minutit. Siis lasta koos ahjuga vaguralt tunnike jahtuda, siis jahutada toatemperatuurile ja siis külmikusse kuni järgmise päevani.

Lihtne rassolnik.

Kõik algab muidugi puljongi keetmisest. Kui vaht puljongil riisutud või kondid kupatatud, siis läheb sisse 200 ml eelmisel päeval likku pandud odrakruupi, paar loorberilehte ja terapipar.
Poole keetmise pealt lisada pannipealt läbikäinud 1 hakitud suurem mugulsibul ja 3-4 kuubikuteks lõigatud porgandit. Lisaks väikesteks kuubikuteks lõigatud 5-6 soolakurki.
Kui liha luiel lahti, siis kondid välja ja kuubikuteks lõigatud kartul sisse.
Kondid lihast puhtaks nokkida ja liha supi rüppe tagasi.
Maitsestamiseks tuleks kasutada kurkide soolvett.
Kogused on arvestatud 4 liitrisele potile.