Mannakäkk.

2 muna
poolekilone pakk hapukoort
pool liitrit suhkrut
600 ml mannat
tl. täis soola
tl. täis soodat
võid või õli

Munad klopid lahti ja soodad-soolad segad mannaga ning segad kõik mudru siis kokku.
Lased pool tundi mõtelda mõned korrad segades.
Vorm rasvaseks ja nii 175 kraadiga ahju.
Küpsetad kuldpruuniks.
Võid ka tordipõhjana kasutada kuid on hää niisama ära nooseldada.

Suvasupp.

Võtad mingi liha moodi asja. Kalkunisaba ja kanakoib on minu köögis näiteks popid. Külma veega liha tulele ja passid peale, et vahu saaks kätte enne kui rasv hakkab supi peale tekkima. Keedad poolpehmeks. Lisad juurde peeneks tükeldatud juurikaid: porgandiviile, värsket kapsast, kaalikat, kartulit, nomida iganes hing ihaldab ja ligi juhtub olema. Võib ka kaupluse külmletist mõne juurikasegu koju tassida ja sisse surada. Üks hakitud sibul ja paprika ja küüslauk pole ka liigsed ja loorberileht ning mõni vürtsi ja pipratera ning nelgitera kuuluvad samuti komplekti. Kartul tahab reeglina kõige vähem keeda, seega selle lisad viimasena. Timmid soola parajaks, supirohelisega ei koonerda ja ongi olemas, kui ükski koostisosa enam hamba all ei karju. Taldrikus vääristad seda keedust sortsu hapukoorega.

Toekas kartulipuder.

Koori potitäis muredat kartulit ja pane külma soolase veega keema. Tükelda paras känts kas soolapeekonit või mingit suitsuliha kuubikuteks ja pane praadima. Enne praadimise lõppu lisa ports hakitud sibulat ja prae see koos lihaga klaasjaks. Vajadusel soola ka ikka ja peale praadimise lõppu musta pipart kah. Enne pole suurt mõtet, kuna pipar on kibe panni külge kinni praadima.
Kartul keeda tasasel tulel ikka päris pehmeks. Ja kurnamisega ei ole mõtet liiga hoogu ka minna, tilk keeduvett võib poti põhja jääda küll. Lisa võid, soola ja lõdva randmega hakitud peterselli ja siis lase pudruks. Rõõska piima paned sortsukaupa ka juurde. Et ikka selline parasjagu niiske ja kohev saaks. Lihaolluse sealt pannilt segad kas sisse või sätid pudrusilmaks.
Kui juhtub teiseks päevaks ka üle jääma, siis on üks kartulipuder vägadega praetav asi.

Küüslaugujuust.

Patsillusteaeg varsti tulemas, aeg profülaktikale mõelda.

Võtad riivjuustu. Litsud portsu küüslauguküüsi laiaks ja hakid ära. Ise tead, kui kanget armastad või kannatad. Lisad parasjagu paksemat majoneesi. Selline kena ühtlane määritav mass peaks moodustuma. Vajadusel ka soola. Lased külmas seista ja segad läbi. Konsumeerid röstsaiaga.

Üks soolane suutäis.

Juba ammusest ajast teada, et parem suutäis soolast kui maotäis magedat.

Seega-paar heeringat puhastada ja hakkida peeneks. Silmajärgi umbes sama palju mugulsibulat kah. Lisada suts sinepit ja törts veiniäädikat. Pipardada sobib kah. Ja nüüd niipalju paksu hapukoort, et kena ühtlane mass saab. Musta leivaga äraütlemata toekas suupiste.

Juustuküpsised.

No enam lihtsamaks minna vist ei saa...

Leiad kaupluse külmletist paki kirjaga "Pärmi-lehttaigen" ja haarad ka riivjuustu ligi. Selle aja peale, kui koju jõuad, on tainas tavaliselt poolsulanud. Ei murdu vähemalt enam. (Kui kohe tegema ei viitsi hakata siis viskad seniks tavakülma.) Rullid siis taignapaki  lahti ja lõikad nüri noaga paarisendisteks ribadaks. Tükeldad ribad parajateks juppideks. Riivjuust taldrikule ja kastad/surud taignaribad riivjuustu ning laod juustuse poolega ülespidi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Väikesed vahed jätad ikka ka. Plaat ahju. Lased ahju sutsti leigeks ja annad taignal aega soojeneda. Noh nii pool tundi või nii peaks hää küll olema. Lased siis 175 kraadi peal kenasti kuldseks. Teed varsti jälle.

Juustukarask ehk Juustukas.

No ei pea kokkamine mingi tuumateaduse ja alkeemia ristand olema. Ei ole mõtet oma elu ise keeruliseks elada.

Odrajahu nii kolmveerand liitrit
Keefir või hapupiim, kah pea liiter
Riivjuustu
2 muna
1 sl. suhkrut
2 tl. soola
1 tl. söögisoodat
Võid või head õli
Vahemere ürdisegu.

Segad sooda jahuga ja seda teed ikka korralikult. Munad klopid lahti. Suhkrud-soolad sisse ja hapuga vedelaks. Selline parasjagu vedel peab olema. Vormis peab laiali valguma. Paar-kolm peotäit riivjuustu uhad ka sisse. Pool tunnikest tuleb nüüd tõmmata lasta aeg-ajalt segades ja vajadusel ka niiskust lisades. Selle ajaga jõuad vormi ära võitada ja ahju sooja panna. Kui on korralik mittenakkuv vorm, siis pole seal ka määrida midagi.
Ja nüüd nii 160 kraadi juures kenaks kuldpruuniks. Nii poolteist tunnikest läheb. Poole sõidu peal peaks korra kinni pidama ja pealt ka võiseks tegema. Enne lahtilõikamist tuleks jahtuda lasta, ehk õnnestub siis ka viilutamine. Suht toekas suutäis tuleb sellest.
 Klassikaline käib muidugi odrajahuga aga kannatab igatsugu jahudest ja nende segudest teha. Kui on vähemalt pool tavalist nisujahu segus, siis pole mune ka vaja, seisab niisama koos.